Viečča PDF

Gulahallanmálle birra

Gulahallanmálle lea málle mii lea vuođđuduvvon vásihus- ja dutkanprojeakta mii váldá vuođu dutkanprojeavttas “Hele barnet, hele løpet, mobbing i barnehagen” (Olles mánná, olles áiggi, givssideapmi mánáidgárddis). Projeavtta bohtosat, ja eará našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dutkan, čájeha ahte givssideapmi lea mánáidgárddis. Dat maid mii diehtit, lea earret eará ahte mo vánhemat ja bargit mánáidgárddis barget ovttas go givssideapmi dáhpáhuvvá, lea mearrideaddjin mánáide geaidda gullá. Mánáidgárddi rámmaplána lea čielggas: «Mánáidgárdi galgá heivehit ahte lea vánhenovttasbargu ja buorre gulahallan vánhemiiguin».
Fleksibilitehta
Fuolalaš lagasvuohta
Árvvasvuohta

Ulbmil gulahallanmálliin lea:

  1. Eastadit givssideami mánáidgárddis go vánhemat ja bargit buoridit iežaset máhtu ja čielggadit vuordámušaid nuppiide givssideami eastadeamis.
  2. Buoret ovttasbargokvalitehta gaskkal bargiid ja vánhemiid.
  3. Váikkuhit eanet rahčama givssideami vuostá mánáidgárddis.

Diet lea álkit gávdnamis ja álki geavahit ja ulbmil lea ahte galgá vásihit dan ávkkálaš reaidun ovttasbarggus vánhemiiguin eastadit givssideami mánáidgárddis.

6 mánáidgárddi Mátta-Norggas leat oassálastan dutkan- ja ovdánahttinprojektii, mas bargit ja vánhemat ovttas dutkiiguin leat ovdánahttán gárvves neahttačovdosa. Lassin leat 10 mánáidgárddi loahpageahčen projeavtta geahččalan málle ja buktán oaiviliid mat leat dagahan smávit divodallamiid.

 

Gulahallančoahkkin dagahii ahte mun šadden vel eanet diehtomielalaš ahte givssideapmi duođai dáhpáhuvvá mánáidgárddis ja ahte mun ferten dárkileappot čuovvut fárus.

Projeakta lea ovttasbargoprojeakta gaskkal:

  • Agdera Universitehta (UiA)
  • Sørlandet buohcceviessu, Mánáid ja nuoraid psykalaš dearvvašvuođa ossodat (ABup)
  • Kristiansand suohkan, Bajásšaddansuorgi
  • KS
  • Agdera fylkamánni (stáhtahálddašeaddji)

 

Golbma vuđolaš prinsihpa Gulahallanmodeallas

 

Fleksibilitehta
Go oaidná givssideami, de lea álki bargái ja vánhemii dovdat unohisvuođa jus eai guldal ja ipmir sin. Sáhttá vásihit ahte biddjojit johtui ieš guđet lágan doaimmat sihke eastadit, bissehit ja hálddašit givssideami. Diekkár diliin divvojuvvojit stuora gáibádusat fleksibilitehtii gos bargit ja vánhemat fertejit sáhttit oaidnit dili earáid bealis. Diet gáibida dáhtu árvvoštallat iežas oainnuid ođđasit, mieđihit rievdadit ja leahkit rabas earáid evttohusaide.

 

Fuolalaš lagasvuohta
Go ollesolbmot galget bargat ovtta givssideami birra, de gáibida dat buohkaid fuomášumi givssideapmái. Fuolalaš lagasvuođas leat guokte váldooasi:

1) Leahkit dáppe ja dál.  Dat mearkkaša ahte don lea ollásit dás go lea sáhka mii dás ja dál dáhpáhuvvá. Mobiilla bijat eret, nákkut ruovttus, bargováttisvuođat ja eará biddjojit eret. 

2) Lahka. Váldde iežat jurdagiid ja dovdduid duođas mat čuožžilit. Jurdil mo don sáhtát gaskkustit daid earáide. Diet lea earenoamáš dehálaš go dovdá muosehuvvan, suhtu, balu ja eará dovdduid mat váivvidit.

 

Árvvasvuohta

Buorre gulahallama dovdomearka lea ahte oaiviliid mudde ja viiddida, ja ahte fáttát maid digaštallá čuvgejuvvojit. Oaivil gulahallamiin dán oktavuođas lea ahte joksat oktasaš mihtu: sihke eastadit, bissehit ja hálddašit givssideami. Buorre gulahallamis gullojit buohkaid jietna. Vai šaddá buorre gulahallan, de lea áibbas dárbbašlaš ahte lea ÁRVVASVUOHTA earáid oainnuid ja dadjanmálliid ektui. Go mii vánhemat ja mánáidgárdebargit deaivvadit gulahallat givssideami birra, de mii vásihit ieš guđet lágan dovdduid, oaiviliid ja árvvuid. De lea dehálaš leat rabas ja beroštit go lea čoahkkin nuppiin gaskkusteddjiin, ii unnimusat jus jurddaša eará láhkái go don jurddašat. Dat ahte leahkit árvvas mielddisbuktá guottu mii lea ustitlaš ja buorredáhtolaš: mii háliidit nubbái buori ja ahte min mánáin galgá buorre beaivválaš dilli.

 

Lei vuogas ja oadjebas vuohki háleštit rašes fáttá birra.

 

Gulahallanmálle máŋggakultuvrralaš mánáidgárddiin

Kulturvárrogasvuohta

Lea áibbas mearrideaddjin ovttasbargui gaskkal mánáidgárddi ja ovttaskas bearraša ja earenoamážit bearrašiid geain lea eará kultuvrralaš duogáš, ahte hukset buori oktavuođa mii addá vánhemiidda oadjebasvuođa leat rahpasat ovttasbargguin mánáidgárddiin. Ovttasbargu ja gulahallan ferte vuođđuduvvot kulturvárrogasvuođa lahkoneapmái gos mánáidgárdebargiin lea positiiva ja rabas oaidnu, ja leat sáhkkii «buori vuogi mielde» go deaivvada bearrašiin. Beroškeahttá vánhemiid láhtten mánáid ektui geat leat mánáidgárddis, galgá vánhemiid váldit vuostá árvvusatnimiin. Sávaldat ahte gulahallan galgá lea ráđđejeaddji prinsihppa. Kulturvárrogasvuohta mearkkaša dohkkehit kultuvrralaš erohusaid, muhto maiddái ahte gávdnojit ovttaláganvuođat, ja ahte dat váikkuhit ovttaskasa oainnuid ja daguid. Vuogádat ferte leat nu ahte geavaha dulkka go ságastallá vánhemiiguin jus lea dárbu. Mánáidbajásgeassin lea sorjavaš kultuvrras. Norggas lea gildojuvvon mánáid fysalaččat ráŋggáštit. Oaidnu mánáide ja mánáid bajásgeassimii lea rievdan maŋemus logiid jagiid. Mánáid vuoigatvuođat lassánit. Earret eará lea mánáid mielváikkuheapmi nanus, ja mánáid galgá váldit vuostá árvvusatnimiin ja dásseárvvuin. Datte ge leat erohusat vánhenláhttemiin ja makkár mánáidbajásgeassin galgá, maiddái Norggas.

Ferte deattuhuvvot ahte dieđihangeatnegasvuohta mánáidsuodjalussii ja ovttasbargu etáhtaidgaskasaš instánssat čuvvot seammá njuolggadusaid čearddalaš norgga bearrašiidda go bearrašiida geain lea eará kultuvrralaš duogáš.

NAFO ruovttusiidduin lea earret eará resurssat máŋggagielalašvuođa birra, girjáivuođa ja fátmmasteaddji stoahkan- ja oahppanbirrasiid birra mánáidgárddis – jurddašuvvon mánáidgárdebargiide:

http://nafo.oslomet.no/om-nafo/

Givssideapmi lea doaba ja fenomena maid vánhemat eará kultuvrrain sáhttet vásihit váttisin áddet. FUBa neahttasiiddus (Vánhenlávdegoddi mánáidgárddiide) leat dieđut givssideami birra mánáidgárddis ieš guđet gillii: sámegillii, arábašgillii, eŋgelasgillii, polskagillii, somaligillii ja urdugillii.

http://www.fubhg.no/skjer-det-mobbing-i-barnehagen.4900451-179541.html

FUB neahttasiidduin gávdno maid diehtu vánhenčoahkkima birra mánáidgárddis dieid ieš guđet gielaide. Gulahallančoahkkin lea veaháš earálágan go vánhenčoahkkin mas lea earenoamáš fuomášupmi mo vánhemat ja mánáidgárdi sáhttet bargat ovttas eastadit givssideami.

Bovdejupmi gulahallančoahkkimii berre jorgalit ieš guđet gielaide mat gávdnojit mánáidgárddis.