Okta dahje guokte gulahallanjođiheaddji?
Muhtin jođiheddjiin leat ollu vásihusat jođihit vánhenčoahkkimiid mánáidgárddis, earáide gis lea ođas, gelddolaš ja soaitá veaháš issoras. Máŋga jođiheaddji dovdet vánhemiid bures, ja diein vásihusain lea ollu dehálaš vásihus ja diehtu maid don válddát fárrui gulahallančoahkkimii. Sáhttá leat hástaleaddji jus gulahallanjođiheaddjis leat negatiiva vásihusat muhtin vánhemiiguin dahje vánhenjoavkkuiguin. Soitet leat muitalusat maid jođiheaddji lea gullan earáin mii sáhttá váikkuhit mo vánhemiid váldá vuostá, sihke buriin ja baháin. Positiiva muitalusat soitet dahkat ahte váimmolaččat dearvvaha sin ja čájeha positiiva fuomášumi. Negatiiva vásihusat sáhttet maid váikkuhit gulahallamii jus jođiheaddji ii leat hui diehtomielalaš mo vásihusat sáhttet váikkuhit deaivvademiin vánhemiid čoahkkimis. Sáhttet hehtet árvvasvuhtii, rabasvuhtii ja fuolalaš lagasvuhtii. Danne sáhttá soames háve leat vuogas ahte leat guovttis geat ovttasbarget jođihit čoahkkima. De sáhttibeahtti juogadit ovddasvástádusa ja addit nubbái máhcahemiid gaskkohagaid, maiddái jus ribaha doarjut muhtima evttohusa, ribaha nivssihit dahje duođaid dovdá ahte livččii buorre váldit uhca bottoža ovddasvástádusas.
Gažaldagat dievasčoahkkimis
Rabas gažaldagat maidda eai leat vástádusat «juo» dahje «ii»
Duođašteaddji
Čielggadeaddji
Buktá ovdan, čoahkkáigeassá
Leage diehtomielalaš man ollu deattuhat ahte ”diet lei hui bures daddjon ...”, ja dan maid sáhttá dadjat lea «árvvuide čadnon responsa» mas du kommeanta/responsa čielgasit dovddahuvvo ovtta oaivilis dahje it ovtta oaivilis rumašgielain dahje sániiguin.
Fuomáš čuovvovaččaid