Kollegaságastallan
Bagadallan kollegaságastallamiidda barggus eastadit givssideamiBargosajis lea kollegaoktavuohta mearrideaddjin sihke ollesolbmuid ja mánáid loaktimii. Bajitdási perspektiiva ollesolbmuid rollii lea: Lea álo ollesolbmuin ovddasvástádus makkár kultuvra mánáidgárddis lea. Leat ollesolbmot geat iežaset vugiin hállet ovttas, barget ovttas, boagustit ja lea somá mii dahká vuođu mánáidgárddi kultuvrii. Juohke ovttaskas bargi báidná makkár miellaláhki joavkkus lea.
Bagadallan kollegaságastallamiidda barggus givssideami vuostá
Go givssideapmi dáhpáhuvvá, de boahtá mánáidgárddi kvalitehta ovdan das mainna lágiin ollesolbmot barget ovttas heivehit buoremusat mánnái. Sihke mánát ja sin vánhemat leat sorjavaččat das ahte lea go gulahallankultuvra lea dakkár ahte hástaleaddji áššit sáhttet loktejuvvojit ja bargojuvvot daiguin. Jus ii, de givssideapmi álkit sáhttá duššin dahkkojuvvot ja sollejuvvot eret ná: «Veaháš hárdima gal ferte gierdat», «eat mii sáhte lállit su menddo sakka» dahje «son ferte oahppat gierddahallat veahá».
Kollegaságastallamat dán oktavuođas leat guovtti vuogi mielde:
- Ságastallan jođiheaddji ja kollega gaskka
- Ságastallan guovtti kollega gaskka mánáidgárddis.
Diet leat ságastallamat main lea juoga oktasaš, muhto maid sáhttet erohusat go rollain bargosajis leat ieš guđet doaimmat. Jođiheaddjit (jođiheaddji ja pedagogalaš jođiheaddji) ovtta mánáidgárddis galgaba bearráigeahččat ahte buot pedagogalaš bargu čuovvu mánáidgárdelága ja rámmaplána. Go givssideapmi dáhpáhuvvá, de galgá čuovvuluvvot. Rámmaplánas siidu 11 lea hui čielggas: Jus okta mánná vásiha rihkkuma dahje givssideami, galgá mánáidgárdi bargat dieinna, bissehit ja čuovvulit.
Kollegaságastallan kollegaid gaskka ovtta mánáidjoavkkus dáhpáhuvvá dávjjit eahpeformála dilis, muhto lea dehálaš go lea mánáid ja diliid lahka mat čuožžilit. Dat lea guovddáš go jurddaša sihke eastadit, bissehit, bargat ja čuovvulahttit givssideami. Diet mearkkaša:
- Don gii leat kollega, fertet duostat dadjat ja bissehit jus dáhpáhuvvá ahte oainnát ahte okta mánná givssiduvvo, vaikko earát du kollegain eai reagere.
- Don fertet gierdat unohisvuođa mii sáhttá čuožžilit jus dajat ovtta kollegai gii dagaha ahte mánná givssiduvvo.
Mánáidgárdekultuvra mas lea rabasvuohta, dohkkeheapmi, fuomášupmi máhttimii, buori moktii, árvvasvuhtii go lea vuosteháhku ja dáhttu ja roahkkatvuohta dustet hástaleaddji diliid, das lea kollegaságastallamii buore vuolggasadji. Doppe gos kultuvra lea báidnon joavkojuoguin, čoavddekeahtes riiddut ja eahpeduhtavašvuođat, de šaddet ságastallamat ollu eanet hástaleaddjin.
Kollegaságastallama ii sáhte čađahit teknihkalaččat dihto struktuvrrain ja čáppa sániiguin, dat ferte huksejuvvot vuđolaš guottuide nuppi ektui. Das maŋŋá de bohtet struktuvrrat.
Vuđolaš guottut duogážin ságastallamii
- Dán sorttat ságastallama áktejupmi mánáidgárddis váldá vuođu ahte máná galgá áktet ja dan dihte ii leat givssideapmi lohpi. Ovttaskasa ákten galgá oidnot ja gullot sániin mat daddjojit, rumašgielas ja vuolggasajis mii dadjá ná: «Mun háliidan áddet du ja ovttas duinna gávnnahit mii dat lea vaikko soaitá hástaleaddji hállat dan fáttá birra».
- Rabasvuohta mii čájeha ahte mun guldalan maid nubbi dadjá, vaikko sáhka/dáhpáhus mii lea dagahan ságastallama, dahká ahte mu dovddut ja vásihusat nuppiin sáhttet dahkat ahte in riekta nákce guldalit.
Givssidanáššiin gos ollesolbmot leat dušše mannan mánáid meaddel geat leat givssiduvvon, duššin dahket, sollejit eret dahje ieža rihkkot máná, lea iežas bealušteapmi okta dain stuorámus vašálaš ságastallamiin. Lea hástaleaddji čájehit kollegai áktejumi jus don dajat ahte kollega láhtte rihkkunvuogi mielde. De šaddá ge dehálaš oažžut ovdan erohusa ahte «mun lean ilus go don leat kollega, ja mun áinnas háliidan čoavdit dán ovttas duinna», ja leahkit čielggas ahte dagut mat leat dáhpáhuvvan, eai áktejuvvo. Eará sániiguin: «Mun ákten du kollegan, muhto mun in ákte dien/dieid daguid mat leat dahkkojuvvon». Nuppiin sániin dadjat, de it galgga čiegadit oaivila «bumbolullu sisa» vai son gii lea láhtten rihkkunláhkái ii rievtti mielde ádde maid ságastallanjođiheaddji áigu.
Áktejupmi ja rabasvuohta galgaba boahtit ovdan čovdosiin ságastallama vuođul. Dat mii sáhttá leat stuorámus hástalus diekkár ságastallamis, lea ahte duvdá eret ovddasvástádusa ollesolbmuin ja navdá ahte lea máná láhtten, váilevaš vánhenberoštupmi, váiban, gáržžes áigi dahje eará. Dan dihte galgá leat čielggasčuohta diekkár ságastallamiin. Čielggasvuohta go ákte máná ja guoddu ahte lea ollesolbmo ovddasvástádus láhčit mánáidgárdeeallima mii lea oadjebas ja rihkkumiid haga.
Čielga oaivil sáhttá leat:
- «Mun gulan ahte don it ane dili mii dáhpáhuvai, duođalažžan, muhto mun oaivvildan ahte dat lea duođalaš.»
- «Mun dulkon ahte dat maid don oaivvildat dán birra, lea ahte dat lea máná iežas sivva. Dasa mun in leat ovtta oaivilis duinna. Moai fertejetne hállat eanet dán birra.»
- «Don dajat ahte lea vánhemiid sivva ahte mánná ii beasa fárrui stoahkamis go (...). Diehttelas sáhttá leat okta ášši áddet nie dan mii dáhpáhuvai. Muhto mo dál leažžá, de lea du ja mu ovddasvástádus mánnájoavkkus oažžut Katrine buori vuogi mielde fárrui stoahkat .»
Evttohus kollegabagadallan ságastallan struktuvrii
- Ovdal ságastallama. Čielggat man guhkes áiggi galgá geavahit, geat galget fárus, gii jođiha čoahkkima jus leat eanet jođiheaddjit ja bearráigeahča ahte eai muosehuhte (diehtu uvssas ja mobiila jáddaduvvon).
- Čilget manne dát ságastallan lea. Gii lea váldán initiatiivva ja ságastallama rámmat.
- Čilget dáhpáhusa mii lea dagahan ságastallama: Konkrehta dáhpáhusaid áicamat leat buoremus vuolggasadji vai ságastallan ii šatta menddo oppalaš. Dat gean bagadallá, oažžu buktit historjjá iežas vásihusain.
- Gulahallat erohusaid gaskkal ieš guđet vásihusain ja dáhpáhusain mat lea biddjon ovdan. Mo áddet dieid? Sirret jođánit dan maid ferte dakkaviđe rievdadit, ja maid sáhttá bagadallat/čuovvulit dihto áiggi geahčen
- Doaibma. Bidjat konkrehta doaimmat maid sáhttá árvvoštallat soabaduvvojit áigemeriiguin ja ovddasvástádus juogademiiguin.
- Árvvoštallanságastallan ja čuovvuleapmi čielggaduvvo čielga áigemearrái ja olbmuiguin.