X

Våre nettsider benytter informasjonskapsler (cookies) til å måle trafikk og samle statistikk.

Jeg forstår, ikke vis denne meldingen igjen
Les mer om informasjonskapsler

Vállje ovtta áššedáhpáhusa gulahallančoahkkimii

Áššedáhpáhus 1

Trine, njealje jahkásaš, su eadni muitala ahte Trine dadjá ahte ”ii okta ge láve stoahkat suinna”, ahte ”earát dušše vulget eret go son boahtá”. Earenoamážit dáhpáhuvvá diet olgoáiggis. Don it dieđe dien iežat barggus mánnájoavkkuin. Trine lea várrogas nieiddaš, son stoahká ollu okto, ja don leat doivon ahte son liiko nu. Ii okta ge eará vánhen leat dieđihan sullasaš dáhpáhusaid.

Don háleštat muhtin eará bargiiguin ja gulat historjjáid ahte muhtin mánát leat muitalan ahte sin mielas lea Trine jaska, ahte ii leat suohtas stoahkat suinna, son “čuvvoda, ii jietnat bálljo maide ge”.

- Mii lea du ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhtát dahkat don gii leat bargi mánáidgárddis?

- Mii lea vánhemiid ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhttet sii dahkat? 

 

Áššedáhpáhus 2

Solveig gii lea Gávva mánáidgárddis, deavdá 5 jagi miessemánus. Ovtta beaivvi boahtá ruoktot ja muitala ahte son ii hálit bovdet Emma riegádanbeaivái. Manne it hálit? jearrá eadni.

 «Emma dušše givssida mu go galge stoahkat. Son lea hilbat.»

Eadni jávohuvvá ja álgá smiehttat. Rievttivuođa mielde lea Solveig hállan maŋemus áiggi dávjá ahte Emma lea hilbat. Solveiga eadni mearrida ahte son áigu háleštit mánáidgárddi bargiiguin ja jearrat ráđi. Bargit gal eai leat fuomášan maide ge. 

- Mii lea du ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhtát don gii barggat mánáidgárddis, dahkat?

- Mii lea vánhemiid ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhttet sii dahkat? 


Áššedáhpáhus 3

Lars ja Erik leaba guovtte jahkásaččat ja leaba Bálgá mánáidgárddis. Lars ja Erik vánhemat leat ustibaččat, ja mánát leaba oalle dávjá nuppi fárus ruoktot maŋŋil mánáidgárddi.

Iđđes juo álggiiga háleštit dien birra.

Alexander lea oalle jaskes ja várrogas gánda gii lea seamma joavkkus go Lars ja Erik.

Son čuovvu dárkilit mielde go gándda guovttos stoahkaba, muhto ii beasa álo fárrui. Earenoamážit daid beivviid go Lars ja Erik hálešteaba ahte galgaba fárrolága ruoktot maŋŋil mánáidgárddi, de šaddá son ollu čohkkát okto.

Uksa rahpasa ja Erika áhčči boahtá ja viežžá su árrat dán bearjadaga. Lars vuolgá sudno mielde ruoktot. Alexander geahččá ja jearrá: «Gean mielde mun galggan ruoktot?

- Mii lea du ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhtát don gii barggat mánáidgárddis, dahkat?

- Mii lea vánhemiid ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhttet sii dahkat? 

 

Áššedáhpáhus 4

Andrea ja Markus leaba 3 jahkásaččat. Soai leaba olgun ja stoahkaba mánáidgárddi šiljus.

Soai stoahkaba buvdda ja oažžuba eanet mánáid fárrui stoahkat.

Ahmed, njealje jahkásaš, lea leamašan mánáidgárddis njealje vahku ja hállá arábagiela.

Ahmed maid háliida fárrui stoahkat. Son čuožžu ja geahččá veaháš ja fáhkkestaga váldá son buot báberruđaid mat leat beavddi alde ja viehkala eret.

Eará mánát viehkalit maŋŋái ja čurvot: «Ale váldde, , Ahmed, ii leat lohpi váldit ruđaid – álo galggat bilidit min ovddas».

Máŋga vánhema leat váldán oktavuođa mánáidgárddiin dán ášši birra. Sii váidalit ahte Ahmed muosehuhttá ja sin mánát šaddet dorvvoheamit. 

- Mii lea du ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhtát don dahkat gii barggat mánáidgárddis?

- Mii lea vánhemiid ovddasvástádus, ja maid konkrehta sáhttet sii dahkat?